|
Post by Carlos Nuts on Apr 28, 2008 11:47:39 GMT -5
"Näen saart." Karjus Carlos üle laeva. Oli kuulda rõõmu hõikeid. "Kapten." Tuli eemalt hääl "Jah?" Mees, kelle nimi oli Tim küsis "Miks me täpsemalt siia tulime?" Carlos naeratas ja pööras ümber. Kogu meeskond jälgis teda "See on asustamata saar "Sandra. Mina panin selle nime, kuna see on ASUSTAMATA, järelikult sellel pole, aga mina panin nime, kuna see on järgnevad kas paar päeva või paar tundi asustatud saar." Lausus ta üsna kiirest ja vaatas maha. Ta köhatas korra ja tõstis pilgu ülesse, kael kõveras "Me otsime informatsiooni Kaeluse varandust. See on üks varandus, mis on sama suur summa, kui kolm korda... Mis iganes see number üks piraat oli. Asdala vista oli vist?" Lausus poiss ja tõstis pilgu ülesse "Plaplapla, plaplapla ja pla. Samuti peate teadma plaplaplad. Küsimusi?" Meeskond irvitas. See plaplapla tähendas, et midagi olulist pole enam. "Vaikus tähendab vist "Ei"-d, niisiiis paadid vette. Kümme meest jäävad siia laeva. Teised paatidesse. Seal võib olla indiaanlasi, nii et võtke rohkem püssirohtu kaasa."
|
|
|
Post by Rose Humunuckulus on Apr 28, 2008 12:02:12 GMT -5
Rose istus samal ajal eemal ja tõmbas oma mõõka üle rätiku, msi ta teiseses käes oli. "Carlos." Ütles ta kõvasti. Kui Carlos vaatas tema poole lausus ta "Aga, mis saab, kui keegi näeb meie laeva?" Ta naeratas.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 28, 2008 12:05:52 GMT -5
Poiss kangestus. See oli hääl, mis ta oli ka oodanud. "Heh? See saar on väga kaugel teistest saartest. Või ei ole. Ma kahtlen, et keegi siia asustamata saarele tuleb." Lausus ta võltsnaeratusega "Jajah... Just nii..."
|
|
|
Post by Rose Humunuckulus on Apr 28, 2008 12:09:22 GMT -5
"Mis siis see seal on?" Ta suunas käe eemal olevale laevale "Pole see seaduse laev, mis on täis sõdureid?" Ta irvitas vaikselt. "Nad tahavad laeva nii väga tagasi saada, või mis?" Peagi käiski pauk. Suur kahurikuul lendas nendest mööda olevasse vette. "Või tahavad puruks lasta, et keegi ei saaks kasutada?"
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 28, 2008 12:13:48 GMT -5
Poiss ohkas. Oli näha, kuidas suur kahurikuul nende poole lendas. "Noh. Meil oligi rohkem püssirohtu vaja." Ta tõmbas välja mõõga ja karjus "MÕÕGAD VÄLJA MEHED." ME VALLUTAME TÄNA LAEVA, MIS VAJUB MERE PÕHJA!" Enne kui kuul laeva tabas, puudutas see midagi ja kukkus nende kõrvale vette.
Eemal, üks sõdur teisele "Kohe läheb pihta. Kohe läheb." Kui see aga maandus selle ees, ilma puudutamata lausus ta "Mis see oli? See oli ju bingo koht." Üks sõdur lõi teisele vastu pead "Nii mööda ikka ei laseks."
Tagasi, meie seikluste juurde, oli meeskond purjed välja ajand ja laev liikus otse sõdurite laeva poole.
|
|
|
Post by Rose Humunuckulus on Apr 28, 2008 12:19:16 GMT -5
Kui laev liikus sõdurite poole, haigutas tütarlaps. "OLGU PEALE MEHED. LÄH..." Karjus tütarlaps, kuid jäi kohe vait, kui sai Carlose pilgu. Tema on kapten ju. Ta naeratas. Laev liikus edasi. Oli näha, kuidas sõdurid võtsid köied, et teisele laevale hüpata.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 28, 2008 12:25:12 GMT -5
"HEI. SEE ON MINU SÕNAVARA." Lausus ta ja saatis terava pilgu. "Ärge liigutage." Lausus ta. Keegi ei võtnud isegi mõõka välja. Võibolla osad võtsid. Oli näha, kuidas sõdurid hüppasid üle ääre ja lendasid laeva teisele poolele. Nüüd aga tuli järsku laevade vahele suur, üsna läbipaistev, kuid nähtav sein, see muutus suureks okkaliseks seinad. Sõdurid lendasid vastu seina surnuks. Kõik, kes olid laeva jäänud, vaatasid suu ammuli. Üle kolm-veerand sõduri oli surma saanud. "Suurem töö tehtud." Lausus Carlos ja nägi, kuidas mehed haarasid köitest kinni, mis hakkas tagasi minema. Köied olid ikka sõduri laeva kinni kinnitatud "LÕIGAKE KÖIED LÄBI." Tuli karjumist. "OTSE EDASI, LURJUSED. TÄNA ON ÖÖ, KUS ME TÄHISTAME VÕITU." Karjus Carlos ja jooksis edasi. Tekkis suur plaat kahe laeva vahele. See plaat ühendas sildu. Kõik mehed lasid köied lahti ja jooksid, otsekui läbipaistva plaadi peal vastaste laeva poole. Nöör oli petekas, et vastased hakkaksid mitte vajalikuga tegelema. Carlos tõmbas poole tee peal mõõga ja lõi esimesele sõdurile sisse. Verd hakkas lendama. enamasti olid need ainult sõdurite veri.
|
|
|
Post by Rose Humunuckulus on Apr 28, 2008 12:30:20 GMT -5
Tüdruk jooksis selle läbipaitsva plaadi peal otse vastaste poole, või pigem sõdurite. Tema juuksed läksid pikemaks, okkaliseks. Ta haaras kaks juuksesalku peast, mis kohe tagasi kasvasid. Juuksed viskas sõduridele kõhtu, või kaela, kes surnuna, või piineldes maha kukkusid. Kui sõdur suri, muutusid juuksed kõvasusest lõdvaks. Juuksed kasvasid maani ja muutusid käteks. Käte otsa kasvas mõõk ja neid oma 20 tükki, kes liikusid sõdurite poole ja hakkasid neid tapma. Verd lendas. Tema ise enda käes oli mõõk, millega ta ühe teise mehega mõõkles. "Kurat." Lausus ta, kui üks oda lendas temast mööda, tabades õla äärt. Järgmisena lendasid väiksed odad tema juustest otse vastase poole, mis tabasid tema nägu. Muidugi tal oli rüü seljas, nii et metalli need ei mõjutanud, kuid mõned tabasid näkku ja see tappis mehe.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 28, 2008 12:34:04 GMT -5
Carlos vaatas kõrvale, kuidas Rose haigelt sõdureid tappis. Aga ega ta ainuke polnud. Carlos lõi mõõga ühest läbi ja teises. Küll kükitas, nii et mõõk lendas üle pea ja seejärel torkas kõhtu ja küll tegi teisiti. Eemal märkas, kuidas tema mees oli pikali ja kuidas üks sõdur hakkas kohe mõõka rinda lööma. Carlos naeratas ja suunas käe meeste poole. Tekkis suur ring mehe ette, mida mõõk enam ei läbinud. Carlos jooksis mehe poole ja lõi mõõga läbi. Nüüd jäi vaikseks. Mitte ükski tema meestest ei saanu surma. Ainult haavata saadi ja neid oli päris palju. "YEEEEE" Karjus ta ja tõstis mõõga ülesse. Laev oli sõduritest tühi.
|
|
|
Post by Rose Humunuckulus on Apr 28, 2008 12:36:23 GMT -5
Rose ohkas. Tema juuksed murdusid ja juuksed olid sama pikad kui ennem. Kasutatud juuksed võitluseks, vedelesid maas, mis hakkasid peagi ka kõdunema, kiiremini kui muidu. "Kolm meest on elus." tuli eemalt vastus, kes värisesid. "Mis me teeme nendega kapten?"
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 28, 2008 12:41:27 GMT -5
Poiss irvitas. "Pange neile paat ja natuke süüa ja juua. Laseme neil viia sõnumi austatud seadusele. "Kapten Carlos ja ta meeskond on rahul, tema suurepärase kingituse eest." Ta pidas silmas muidugi laeva ja seal olevat saaki. Meeskond naeris. Lasti paat vette ja visati need mehed paati. Paat lükati eemale "Aga nad teavad meie asukohta." Carlos irvitas "Ole rahulik. Ega nad enne paari päeva mujale saarele ei jõua. Meile on lähim saar paari tunni kaugusel. Neil on paat. Arvake ise, kui kaua neil läheb." Mõned mehed naersid "LAISROTID. MIS TE MAGATE. SAAK JA KÕIGE PAREM MEIE LAEVALE JA TULI OTSA!" laevade vaheline suur põrand muutus väikseks põrandaks, piisavaks, et saaki üle viia. Ta kõndis ise üle ja läks tüüri juurde. "pool tundi. Kes ees see mees." See lause tähendas, et neil on pool tundi asju krabada ja laevale tuua. Kes midagi head leiab, siis see, kes esimesena võtab, see saab selle endale. Hiljem lihtsalt jagati asju. Pariamd asjad võisid endale jätta.
|
|
|
Post by Rose Humunuckulus on Apr 28, 2008 12:46:36 GMT -5
Rose esimene asi, mis ta tegi, jooksis laeva kapteni juurde. Ta haaras ta sõrmest sõrmused ja kõige väärtuslikumad asjad. Temal on alati kõigetähtsamad asjad kaasas. Siis, need võetud jooksis ta otse edasi trepist alla kajutitesse. Oli näha, kuidas tekkisid Rummi järjekorrad. Tütarlaps aga otsis laeva hoiuruumi, kus hoidi väärtuslikumaid asju. Tema õnneks, ei olnud keegi veel seda leidnud. Hetkega kasvas tal juuksed pikemaks, millel ots võttis võtme kuju. Ta keeras luku lahti. Selle avanud märkas ta sahtleid. Hetkega avas ta seemandi sahtlid ja hakkas kiiresti taskusse valama. "Kes ees, see mees." Nagu kapten ütles. Ta pidi need tühjendama ennem, kui keegi teine sinna jõudis. Oli juba kuulda koridorite mürinat.
|
|
|
Post by Jutustaja on Apr 29, 2008 5:26:24 GMT -5
Peagi aga oli merepiiril näha järjekordset laeva. See kuulus sõduritele ning piraatide kahjuks oli komandor koos kuberneriga laeval. Nad olid lootnud leida asustamata saart ning seda ka nad tegid.
"Härra, vaadake," lausus üks sõdur komandorile. Too võttis pikksilma ning muigas vaikselt. "Vaata aga vaata. Piraadid," pomises ta endamisi. "Minge võtke nad kinni," lausus komandor. Ehmunud kuberner vaatas komandorile otsa, ega julgenud Aa-d ega Ii-d öelda.
Tosin sõdureid väljusid paatidega laevast ning võtsid suuna teise lava poole. Osad mehed läksid piraatide laevale, kuid nende kahjuks oli seal piraate. Koheselt hakkas seal toimuma verine võitlus. Teised sõdurid aga nägid piraate ning võtsid mõõgad tupest välja. Nad röökisid ning sööstsid piraatidele kallale.[/color]
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 29, 2008 6:42:50 GMT -5
Kapten vaatas möödas laeva, kui pardale ilmusid sõdurid. Nende kahjuks, oli tema ainukesena piraadi laeval. Natuke kõrvale vaadates, märkas ta eemal suurt laeva, kus oli ilusad valged purjed. Ta vilistas kolm tugevat vilet. Nüüd tormasid mehed teise laeva alt välja. Oli näha, kuidas kümme piraati Carlost ründasid. Karlose ümber tekkisid seinad, mis peatasid kõik hoobid. "Bum." Lausus ta, kui need plahvatasid kildudeks ja lendasid tükkidena, teravate otstena laiali, tappes kõik kümme meest. "MEHED. VALMIS." Nüüd oli ohvreid. Oma mehi hukkus, kuid õnneks mitte väga olulised. Carlose ümber tekkisid natuke läbipaistvad mõõgad, mis hakkasid, otsekui neid kannaks nähtamatu mees, meestega võitlema.
|
|
|
Post by Jutustaja on Apr 29, 2008 6:52:05 GMT -5
Sõdurid langesid surnuna, nagu oleks mingi needus neile peale lasutud. Ainult komandor oli elus. Otsustanud, et teinekord tuleb ta rohkemate sõduritega tagasi, kadus ta laevalt paati. Sõudnud paadiga enda laevale, purjetas ta laevaga ära. Komandor põgenes..[/color]
|
|