|
Post by Carlos Nuts on Apr 30, 2008 8:42:12 GMT -5
Carlos naeratas ja lausus, ise voodi serval istudes "Sest, sa oled mulle alati meeldinud. Kuid sa pole seda kunagi märganud. Vähemalt saan ma sind aidata." Oli ta aus vastus. Ta naeratas tütarlapsele jälle ja vaates talle otsa. Tema sõrme otsast tuli uus niit, mis oli barrierist. Otsa tekkis automaatselt nõel. See lendas haava juurde ja sidus kiirelt haava seest suuremad kohad kinni ja siis haava." Ta ohkas "See pole igavene niit. Pakun, et 24 tunnine maks. Kuid see aitab kasvada haaval kinni, ennem kui kaob." Ta naeratas ja vaatas tüdrukule otsa.
|
|
|
Post by Charlotte Mercedes Raven on Apr 30, 2008 8:46:51 GMT -5
Mercedes kergitas õrnalt kulme ning naerats lõpuks. Kui aga noormees ta haava kinni õmbles, surus neidis hambad risti ning pigistas silmad kinni. Peagi oli see aga läbi. Kapten avas taas silmad ning lausus: "Aitäh." Ta tundis end hetkel nii kohmetult. Nad olid j noormehega vaenlased olnud. Nad olid pidevalt võidelnud elu ja surma peale ning nüüd rääkis ja tegi noormees nii.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 30, 2008 8:48:52 GMT -5
Poiss naeratas ja tõusis püsti "Barrier püsib kuni kolm tundi, siis kaob ja sa oled jälle ohus. Seni on kaitse olemas. "Ma parem lahkun ja ei jää sind segama." Ta naeratas ja hakkas minema kõndima.
|
|
|
Post by Charlotte Mercedes Raven on Apr 30, 2008 8:50:45 GMT -5
Naine tõusis püsti ning pani korseti selga taas nii, et ta jälle hingata eriti ei saanud. Pannud jaki selga, ajas ta end voodist püsti ning asetas mõõgad tagasi mõõgatuppedesse, mis ta vööl ripnesid. "Ma tulen sinuga kaasa. Ma ei jää siia üksi. Mul on vaja laevale minna," lausus ta kärmelt midagi välja mõeldes.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 30, 2008 8:52:44 GMT -5
"Poiss naeratas. Ta kõndis tüdruku jurde ja lasi korsetti natuke... vähem kokku. "Sa ei saa hingata muidu." Ta pilgutas silma ja hakkas trepist alla liikuma. Oli kuulda sõdurite häirekella ja märguandeid. "Loodan, et sa polnud loll ja oma laeva sadamasse ei parkinud." Lausus ta. Tema muidugi ei teinud seda. Tema laev oli saare teisel poolel. Või midagi sellist.
|
|
|
Post by Charlotte Mercedes Raven on Apr 30, 2008 8:56:19 GMT -5
Naine muigas kergelt. "Ära minu laeva pärast muretse," sõnas ta magusa irvega ning asetas käed taskusse. Lükanud juuksed seljale, hakkas ta kõndima majade vahelt mööda tänavat enda laeva asukohani. Vahepeal oli näha mööda jooksvaid sõdureid, kuid eegi ei pannud naist tähelegi.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 30, 2008 8:57:35 GMT -5
Mees kõndis naise kõrval, kuni nad jõudsid tema laevani. "Oli tore näha. Kuni teise korrani." Ta naeratas ja hakkas edasi kõndima, laevast eemale. Natuke nukrana maatas maha.
|
|
|
Post by Charlotte Mercedes Raven on Apr 30, 2008 9:02:05 GMT -5
Naine jäi seisma. Ohkas kergelt ning manas näole naeratuse, kui ta noormehele järgi jooksis. Ta jäi tema ees seisma, asetas käed noormehe põskedele ning surus enda huuled vastu noormehe huuli. "Tänan," lausus ta seejärel peale suudlust ning jooksis enda laevale. Peagi oli kuulda, kuidas kapten oma meeskonda käsutab.
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 30, 2008 9:03:27 GMT -5
Poisi põsed muutusid punaseks. "Mis see oli?" Küsis ta, kui tüdruk oli laevas tagasi. "Ahhhh." Lausus ta armunud häälega ja hakkas kõndima oma laeva poole "Mis värvi on armastus, kes seda teab." Tuli ta suust. Näos naeratas muie.
|
|
|
Post by Charlotte Mercedes Raven on Apr 30, 2008 9:05:29 GMT -5
Ankur üles tõstetud, hakkas laev tasapisi avamere poole liikuma, kadudes lõpuks silmapiirilt..
|
|
|
Post by Carlos Nuts on Apr 30, 2008 9:06:40 GMT -5
Poiss kõndis edasi oma laeva poole ja kui kaamera paigale jätta, kaduski ta nähtavusest järgneva kolme sekundiga, kuna ta pööras paremale, et mööda teist tänavat liikuda.
|
|